Millist puud valida küttepuuks?
Küttepuude valik mõjutab oluliselt küttesüsteemi efektiivsust ja kasutusmugavust. Erinevatel puuliikidel on erinev kütteväärtus, põlemisomadused ja mõju kütteseadmetele. Selles ülevaates käsitleme mõnede levinumate puuliikide kütteväärtusi, nende kuivamist, põlemisomadusi ning kasutamise eripärasid. Õige küttepuu valik aitab tagada suurema soojusenergia tootmise, pikema põlemisaja ja väiksema tahma tekkimise, mis omakorda vähendab korstna ja kütteseadmete hooldusvajadust.
Küttepuude kütteväärtused 20% niiskusesisalduse juures
Kütteväärtuse numbrite kohta leiab erinevat infot, kuid ligikaudu on väärtused järgmised:
- Tamm: kõige kõrgem kütteväärtus
- Saar: ca 1650 kWh/rm – 1950 kWh/rm
- Kask: ca 1500 kWh/rm – 1700 kWh/rm
- Okaspuud: kuni ca 1360 kWh/rm
- Mänd: ca 1360 kWh/rm
- Kuusk: ca 1320 kWh/rm
- Lepp: kuni ca 1230 kWh/rm
- Sanglepp ehk Must lepp: ca 1230 kWh/rm
- Hall lepp ehk Valge lepp: ca 700 kWh/rm
- Haab: ca 850 kWh/rm – 1330 kWh/rm
Puuliikide kütteomadused
1. KASK
Kasepuu on Eestis üks populaarsemaid küttepuuliike, millel on mitmeid eeliseid. Selle kütteväärtus ulatub umbes 1500–1700 kWh ruumimeetri kohta, muutes kase tõhusaks soojaallikaks. Kasepuu suudab eraldada palju soojust ja hoida ruumid mõnusalt soojana. Kuid selle maksimaalseks kasuteguriks on oluline, et puit oleks korralikult kuivanud.
Kasepuu kuivamine võib võtta kuni kaks aastat, sõltuvalt kuivamistingimustest ja puidu paksusest. Niiskena ahju pannes väheneb kase kütteväärtus märgatavalt, kuna suur osa eralduvast energiast kulub niiskuse aurustumisele. Seetõttu on soovitatav kasutada ainult kuivaks kuivanud puitu, et saavutada parim kütteefektiivsus.
Kask põleb tasaselt ja ühtlaselt, tagades stabiilse soojustootmise ning vältides äkilisi temperatuuri kõikumisi. Samas tuleb arvestada, et võrreldes näiteks lepa küttepuuga tahmab kask rohkem, mistõttu on oluline korsten ja ahju sisepinnad regulaarselt puhastada, et tagada tõhus ja ohutu kasutamine.
Üheks kasepuu eeliseks on see, et see põleb suhteliselt puhtalt, tekitades vähe tuhka, mis muudab kütteseadmete hooldamise kergemaks. Lisaks on kasekoor suurepärane süütamismaterjal, kuna see süttib kiiresti ja kergesti, aidates tule kiirelt põlema saada.
2. LEPP
Lepp on Eestis laialdaselt levinud küttepuu, millel on mitmeid omadusi, mis muudavad selle populaarseks valikuks ahjude ja kaminate kütmiseks. Erinevad lepa liigid, nagu sanglepp ja hall lepp, erinevad oma kütteväärtuse, kuivamiskiiruse ja põlemisomaduste poolest. Siin vaatleme mõlema lepa liigi kütteomadusi.
Sanglepp (Must Lepp)
Sanglepp ehk must lepp on üks populaarsemaid puuliike Eestis, millel on mitmeid eeliseid kütmiseks. Selle kütteväärtus on umbes 1200 kWh/rm, mis on üsna sarnane kasele. Seetõttu on sanglepaga kütmine efektiivne ja toodab piisavalt soojust, et hoida kodu talveperioodil mugavalt soojas.
Sanglepa eeliseks kase ees on odavam hind, mis teeb selle soodsamaks küttepuuks. See on eriti oluline, kui soovitakse pikema perioodi jooksul soodsalt kütta. Lisaks on sanglepaga kütmine vähem vaevanõudev, kuna see puu tahmab vähem kui kask. See tähendab, et korstna ja kaminakanali puhastamine on harvemini vajalik, mis omakorda vähendab kütmisega seotud hoolduskulusid ja ajakulu.
Kuid sanglepa koore omadusi tuleb arvesse võtta. Sanglepakoorel on krobeline pind, mis muudab selle kergesti purunevaks ja võib puuhalgude käsitlemisel tekitada rohkem prahti võrreldes näiteks sileda koorega puudega. Seetõttu on soovitatav küttepuu koore eemaldamine, kuid selle töö teeb suuresti ära harvesteri kasutamine raie käigus, mille ajal pudeneb suur osa koorest.
Hall Lepp (Valge Lepp)
Hall lepp ehk valge lepp on Eestis laialdaselt kasutatav küttepuu, kuid selle omadused erinevad mõnevõrra sanglepast. Selle kütteväärtus on madalam, umbes 700 kWh/rm, mis teeb sellest ühe madalaima kütteväärtusega lehtpuu. Seetõttu tuleb halli lepa kasutamisel arvestada, et sama kütteefektiivsuse saavutamiseks on seda vaja rohkem kui sangleppa või kaske.
Üheks halli lepa suureks eeliseks on selle kiire kuivamine – suve jooksul muutub see kasutuskõlblikuks, mistõttu on see hea valik neile, kes vajavad kiiresti kuiva küttepuitu. Lisaks põleb hall lepp tasaselt ja ühtlaselt, andes stabiilset soojust ning tekitades vähem tahma võrreldes paljude teiste puuliikidega. See muudab halli lepa suurepäraseks valikuks kaminatesse ja ahjudesse, kus soovitakse puhtamat ja hooldusvabamat põlemisprotsessi.
Veel üheks eeliseks on halli lepa sile koor, mis tekitab vähem prahti kui näiteks sanglepa krobelisem koor. See muudab halli lepa mõnevõrra mugavamaks kasutada, kuna selle käsitsemine ja ladustamine on puhtam ning küttekollete ümbrus jääb ka puhtam.
3. TAMM
Tammepuit on küttepuude seas hinnatud oma kõrge kütteväärtuse tõttu, pakkudes efektiivset ja pikaajalist soojust. Tammepuidu energiatihedus on märkimisväärselt suur – see tähendab, et võrreldes paljude teiste puuliikidega eraldab tamme põletamine rohkem soojust ja põleb kauem. See omadus teeb tamme eriti sobilikuks kütteks külmadel talveperioodidel, kui on vaja ruume pikema aja jooksul soojana hoida.
Tamme puit on väga tihe ja tugev, mistõttu põleb see aeglaselt ja ühtlaselt. Selle tulemusena vähendab tamme kasutamine vajadust pideva lisakütmise järele, mis omakorda muudab selle ökonoomseks valikuks. Väiksema puude lisamise sageduse tõttu sobib tamm hästi neile, kes soovivad, et tuli koldes püsiks stabiilsena pikema aja jooksul.
Veel üheks oluliseks eeliseks on see, et tammepuit põleb suhteliselt puhtalt ja tekitab võrreldes mõne teise puuliigiga vähem tuhka. See vähendab kütteseadmete hooldusvajadust ja hoiab ahju ning korstna puhtamana, aidates vältida liigse tahma ja pigi kogunemist.
Kuid tuleb arvestada ka sellega, et tamme põletamisel võib tekkida väga kõrge temperatuur, mis võib põhjustada ahju või küttekeha liigset kuumenemist. Kui kasutada tamme suurtes kogustes ja liiga intensiivselt, võib see teatud tüüpi kütteseadmetele kahjulikult mõjuda. Selle vältimiseks on soovitatav tamme kasutada mõõdukalt või kombineerida seda teiste küttepuudega, näiteks lepa või kasetükkidega, mis aitavad temperatuuri paremini kontrollida.
Kokkuvõttes on tamm suurepärane valik neile, kes otsivad kvaliteetset ja pikaajalist soojust andvat küttepuitu. Selle suur kütteväärtus, aeglane põlemine ning väike tuhatekke määr muudavad selle üheks parimaks küttematerjaliks, kui seda kasutatakse õigetes tingimustes ja mõõdukas koguses. Siiski, tänu oma kõrgele kvaliteedile ja esteetilistele omadustele, kasutatakse tamme sageli rohkem mööblitööstuses, kus tema tugevus ja kaunis välimus tulevad kõige paremini esile, kui seda ei kasutata küttepuiduna.
4. SAAR
Saarepuidul on mitmeid soodsaid kütteomadusi, mis muudavad selle suurepäraseks valikuks igapäevaseks kütmiseks. Saarepuidu kütteväärtus jääb vahemikku 1650–1950 kWh/rm, mis teeb saarepuidu efektiivseks küttepuuks, pakkudes head soojust ja pikaajalist põlemist.
Saarepuidu eriline omadus on selle suur tihedus, mis tagab, et saar põleb aeglaselt ja ühtlaselt. See omadus tagab pikaajalise soojustootmise, vähendades vajadust sagedase lisakütmise järele. Just selle omaduse tõttu on saarepuit saanud rahvapärase nimetuse “vaese mehe tamm”, kuna see pakub soojuse kogemust, mis sarnaneb tammepuule, kuid on soodsam ja kergemini saadaval.
Saarepuit on võrreldes okaspuudega palju puhtam ja tahmab vähem. See tähendab, et saarepuit ei tekita nii palju pigi ega ummista korstnaid ega küttekoldeid, mis vähendab hooldusvajadust ja pikendab kütteseadmete eluiga. Samuti ei pillu saarepuit sädemeid, mis teeb selle ideaalseks kütmiseks ka avatud kaminatesse.
Lisaks kuivab saarepuit suhteliselt kiiresti, võimaldades seda kiiremini kasutada. Kõik need omadused teevad saarepuidust suurepärase ja praktilise valiku kütteks, pakkudes soojust ja mugavust, samas vähendades hoolduse vajadust.
Kuna saarepuit on dekoratiivse välimusega ning ühtlasi väga tugev ja vastupidav, on see väga väärtuslik materjal, mida eelistatakse mööblitööstuses ja siseviimistlustoodete valmistamisel, mistõttu kasutatakse seda küttepuuna pigem vähem.
5. Okaspuud MÄND ja KUUSK
Nii mänd kui kuusk on Eestis laialdaselt kasutatavad küttepuud, mis pakuvad korralikku kütteväärtust ja tagavad mõnusa sooja ka kõige külmematel talvepäevadel. Männi kütteväärtus on ligikaudu 1360 kWh/rm ja kuusel umbes 1320 kWh/rm, mis teeb neist tõhusad ja hästi põlevad küttepuud. Kuid nende kasutamisel tuleb arvestada teatud eripäradega, mis mõjutavad nii kütmise ohutust kui ka küttekolde hooldust.
Mõlemad puuliigid põlevad hästi ja annavad intensiivset soojust, eriti kui nad on metsakuivana raiutud. Metsakuiv puit süttib kiiremini, põleb ühtlasemalt ja annab rohkem soojust. Samas on oluline meeles pidada, et nii mänd kui kuusk tahmavad rohkem kui lehtpuud, näiteks lepp, mistõttu tuleb küttekoldeid ja korstnaid regulaarselt puhastada. Liigne tahm võib pikema aja jooksul tekitada korstnasse ladestusi, mis võivad suurendada tahmapõlengu ohtu. Seetõttu on oluline tagada küttesüsteemi regulaarne hooldus, et tagada ohutu ja tõhus kütmine.
Nende okaspuuliikide üheks eeliseks on kõrge vaigu sisaldus, mis suurendab kütteväärtust ja muudab puidu kergemini süttivaks. Samas võib vaigusus olla ka teatud mõttes puuduseks – vaigu rohkus võib muuta puiduga ümberkäimise keerukamaks, kuna see kipub määrima nii riideid kui ka töövahendeid.
Kuna nii mänd kui kuusk kipuvad põledes praksuma ja sädemeid loopima, on soovitatav neid kasutada pigem suletud küttesüsteemides, nagu ahjud ja suletud klaasuksega kaminad. Kui neid puid siiski kasutatakse avatud kaminates, tuleb olla eriti ettevaatlik ning tagada, et sädemeid ei pääseks ruumi lendama, kuna see võib põhjustada tuleohu. Seetõttu on soovitatav kasutada kaminavõret või sädemepüüdjat, mis aitab minimeerida võimalikke riske.
Kokkuvõttes on nii mänd kui kuusk head küttepuud, mis annavad korraliku sooja ja põlevad hästi, kuid nende kasutamisel tuleb arvestada suurema tahmamise, sädemeid loopiva põlemise ja vaigurohkuse mõjudega. Õige kasutus ja regulaarne küttesüsteemi hooldus tagavad nende puuliikide maksimaalse efektiivsuse ja ohutu kasutamise.
6. HAAB
Haavapuu on hinnatud küttepuu, mille kütteväärtus on ligikaudu 850 kWh ruumimeetri kohta. Kuigi selle põlemisel tekkiv leek on suhteliselt nõrk, on haavapuu eripäraks selle hõõguvad söed, mis püsivad kaua ja annavad ühtlast soojust. Lisaks eraldub haavapuud põletades väga vähe tuhka, mis muudab küttekollete hooldamise lihtsamaks.
Üheks haavapuu oluliseks eeliseks on selle tuntud võime puhastada ahju- ja korstnaseinu. Kui haavapuit on korralikult kuivanud, aitab see põletamisel eemaldada pigi ladestusi küttekolde ja korstna seintelt, mistõttu on see rahvasuus tuntud kui „korstna luud“.
Selleks, et haavapuit põleks tõhusalt ja täidaks oma puhastavat funktsiooni, on soovitatav lasta sellel kuivada vähemalt kaks aastat. Nii saavutab puit optimaalse niiskustaseme, mis peaks ideaalis jääma alla 20%, tagades puhtama ja efektiivsema põlemise.
Õige küttepuidu valik sõltub eelistustest ja küttesüsteemist. Tihedamad lehtpuud (nt tamm ja saar) annavad pikaajalist soojust, samas kui kiiremini kuivavad puud (nt lepp ja haab) on mugavamad kasutamiseks. Okaspuud põlevad intensiivselt, kuid vajavad rohkem hooldust. Kõigi puuliikide efektiivseks kasutamiseks on oluline tagada nende piisav kuivamine ja küttekollete regulaarne hooldus.
Puuküte OÜ – Sinu sooja kodu heaks.
Rohkem kui 10 aastat kogemust.